Mutihunnikud ilmuvad murule kõige rohkem kevadel ja sügisel, kui muld on niiske ja vihmausse on palju. Mutt ei söö juuri ega taimi, kuid tema käigud teevad muru ebatasaseks, kuivatavad juuri ja muld satub niidukisse.
Miks mutt just minu muru valis?
Mutt läheb sinna, kus on toitu: viljakas, niiske ja hästi hooldatud muru on vihmaussi ja vastsete tõttu talle parim koht. Üks mutt kasutab mitukümmend meetrit käike ja seepärast tundub, et neid on palju. Sageli on aias tegelikult üks või kaks looma.
1. Leia aktiivne käik
Tasanda kõik hunnikud jalaga. Need, mis järgmisel päeval uuesti üles on kaevatud, näitavad aktiivset käiku. Torka varda või pulgaga maasse kahe värske hunniku vahele: kui maa järsku annab järele, oled käigus.
2. Vali sobiv võte
- Mutivõrk on parim lahendus, kui rajad uut muru või teed muru uuesti. Võrk pannakse 3–5 cm mulla ja mätta alla ning mutt ei tõsta enam hunnikuid murule.
- Mutilõks sobib siis, kui mutt on juba muru all. Tangi- või kääridega lõks pannakse sirgesse aktiivsesse käiku ja kaetakse, et valgust sisse ei paistaks. Kanna kindaid ja kontrolli lõksu iga päev.
- Peenra servas aitab 50–60 cm sügavusele maasse pandud võrk või plaat, mis takistab mutil peenrast läbi kaevamast.
Mida mitte teha
- Ära kasuta karbiidi, gaasipadruneid ega mürke: need on ohtlikud lastele ja lemmikloomadele ning võivad kahjustada ka teisi loomi.
- Ultraheli- ja vibratsioonipeletajate kohta on vähe tõendeid. Kui proovid, ära oota kindlat tulemust.
- Vee laskmine käiku ajab muti tavaliselt lihtsalt naabri juurde või teise aiaossa.
Kui hunnikud on madalad ja taimede juured näritud, on tegu pigem mügriga: loe juhendit Mügri tõrje ilma mürgita.
Lugemiseks edasi: muti- ja mügritõrje.